Pliiatsijoonistus kalarannast. Paremal on mees ja naine, taustal palju hooneid, kai ja kaugemal pikk suitsev korsten.
Lugu

Tutvu Eesti kunstnike, Mei õdedega

Kuidas õed Lydia, Natalie ja Kristine Mei tõstsid naiste profiili Eesti kunstis

poolt
Beth Daley (avaneb uues aknas) (Europeana Foundation)

Lydia, Natalie ja Kristine Mei olid kolm õde, kes kõik olid kunstnikud.

Õed Meid sündisid Lätis, Liepājas, ja kolisid 1912. aastal Tallinnasse. Seejärel õppisid tüdrukud enne Eestisse naasmist Peterburis, Venemaal, kus nad pidid oma akvarelli-, skulptuuri-, teatri- ja raamatudisainitööga suurt muljet avaldama.

1919. aastal olid kolm õde esimesed ja ainsad naised, kes osalesid Tartus Pallase kunstiühingu kunstinäitusel.

Mustvalge foto kahest naisest rannas, ühel särk, lips ja seelik, teisel v-kaelusega vest ja lühikesed püksid.
Mustvalge foto naisest, kes seisab basseinis ja hoiab käes ujumisrõngast.

Igal õel oli oma unikaalne anne. Nad lõid uusi ja ausaid tõlgendusi naistest ja elust nii nagu nemad seda nägid, ning süstisid sageli oma kunsti huumorit.

Skulptuur pearätti kandvast vanast naisest lehmaga.
Watercolour of six potted plants on a shelf by a window. The plants are succulents and cacti.
Illustratsioon alasti naisest ja ülikonnas mehest raamatuga süles, istumas diivanil.

Vanim, Kristine, oli skulptor, kalligraaf ja raamatukunstnik. Ta oli esimene skulptorina kooli lõpetanud Eesti naine.

Lydia, lastest keskmine, õppis arhitektuuri ja sai tuntuks oma detailsete ja õhustikuliste akvarellidega.

Natalie, noorim, lõi teatri-, kostüümi- ja raamatudisaini. Ta oli esimene naine, kes lõpetas Pallase kunstikooli, ja temast sai lugupeetud akadeemik tekstiili ja kostüümide alal.

Mis mõjutas Mei õdede kunstnikutööd?

Mei õdede kunsti mõjutasid nii nende kogemused ajaloo tormilisel perioodil - nad olid I maailmasõja ajal noored täiskasvanud -, kui ka tolleaegsed kunstilised liikumised nagu uusrealism, art déco ja uusasjalikkus.

Need liikumised - ja Mei õdede tõlgendused neist - pakkusid uusi viise maailma vaatamiseks ja reaktsioone varasematele, näiteks ekspressionismile.

Erinevate värviliste lilledega akvarell.
Viis skulptuuri inimestest erinevates poosides.
Mustvalge joonistus meeste ridadest, kõigil suud avatud erinevates asendites ja ilmetega.

Lydia töö keskendus loodusele, sealhulgas lilledele, ja vaikelule. Hiljem hakkas ta maalima portselani ja andis oma panuse ka Eesti Vabadussõja monumentide loomisse.

Kristine Mei huumorimeel torkab silma tema karikatuurportreedes. Kahjuks hävisid paljud tema skulptuurid Teises maailmasõjas.

Natalie terav silm detailide, iseloomu ja käitumise suhtes on ilmne nii tema illustratsioonides kui ka teatritöös.

Kuidas kujutasid õed Meid kunstis naisi?

Lydia Mei kunst kujutas naisi soojuse ja iseloomuga, kuid heitis valgust ka sellele, kuidas naisi toona ühiskonnas nähti ning esitas sellele väljakutse.

Sinises põlvepikkuses kleidis naine nõjatub tahapoole, üks käsi pea taga, jalg üle põlve. Tema põsed on punased.
Akvarell alasti naisest, kes lamab selili nagu puuoksal, üks käsi rippumas. Tema nägu on eristamatu.

Natalie suhtumine ühiskonda avaldus nii tema kunstis kui teatrikostüümides, mis oli juba iseenesest teedrajav - selle asemel, et leppida laoruumis leiduvaga, tagas ta igale lavastusele uute kostüümide tegemise, muutes nii kostüümid lavastuse lahutamatuks osaks.

Tema pärandit jäädvustab Natalie Mei auhind - Eesti Teatriliidu poolt välja antav iga-aastane auhind muusikalavastuse kõrgetasemelise lavakujunduse ja kostüümikujunduse eest.

Kaks naist, viide prostitutsioonile: puu vasakul, kaks seisvat naist paremal, üks vihmavarjuga, teine käekotiga, taustal jõgi, puumajad.
Roosa kleit suure seeliku, pitsvarrukate ja rüüsidega.

Õed surid kümne aasta jooksul aastatel 1965–1975, jättes endast Eesti kunstile suure pärandi.